Kirjandustund kirjanikuga

1. juunil käis meie koolis emakeeleõpetajate seltsi ja kirjanike liidu ühisprojekti "Kirjandustund kirjanikuga" raames esinemas Doris Kareva.
Kui Kareva oleks pidanud tõepoolest kirjandustundi läbi viima, oleks ta lasknud õpilastel kirjutada kirjandi “Kas maailm on õiglane?”. Küsinud seda saalis olnud 6.–9. klasside õpilastelt, sai ta vastuseks ei. See ongi üks põhjus, miks otsustas Doris nelja-aastaselt kirjanikuks hakata – selgitada, kui palju on maailmas ebaõiglust.
Kohtumise alustuseks kõlas Margus Vaheri plaadilt Doris Kareva tekstile “Lõpp” kirjutatud lauluga, seejärel kuulsime autori ettekandes seni ilmumata luuletust “Ballaad vabast vaimust”.
Kareva ongi tuntud peamiselt luuletajana, aga pärast seda, kui kirjastus Pilgrim palus tal kirjutada kogumikku “Uued eesti muinasjutud” kaks lugu, on ta veel muinasjutte loonud. Meie saime kuulda kaht: “Käärid ja Viil” ning “Laisk poiss”. Loodetavasti saab neid ja teisigi lugeda varsti raamatust, mis peaks plaani kohaselt ilmuma aasta lõpus.
Kahe muinasjutu vahel ja kohtumise lõpetuseks kuulasime plaadilt Margus Vaheri esituses laulu “Üle kuristiku”, mille sõnad on samuti Doris Kareva looming.
Lapsed kuulasid kogu tunni hiirvaikselt. Oli suurepärane tund. Lummav.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Piret Joalaid

Filmiarhiiv lugemisaastal

Filmiarhiiv kirjutab oma kodulehel:

Alanud aastal ei esitle meie koduleht lugemiseks mitte tekste, vaid keskmes on nende loojad. Lugemisaastal pakume kuulata elavaid mälestusi kirjanike kaasaegsetelt, meenutusi neilt endilt, samuti loomingut näitlejate esituses. Paljude salvestiste sünniaeg ulatub poole sajandi taha ja tolleaegne kõnekeel võib tänase kuulaja kõrvale juba võõraski tunduda, kõnelemata väljenditest mida enam keegi ei kasutata. Loodetavasti pakuvad need arhiiviriiulitel seisnud salvestised siiski põnevaid hetki kaasaegsete meenutuste peeglis.
Uued näited lisanduvad kodulehele HELIKOGU alalõigus igal kuul.
Esitlusi koostab arhivaar Paavo Annus.
Loe siit: http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1

Raamatute lugemisest veidi teisiti (Õpetajate Lehest)

2010. aasta on kuulutatud lugemisaastaks, mil toimuvad lugemist innustavad ning ergutavad üritused. Luule, proosa, draama, aga ka aja kirjandus, poploor ja filmikunst on tulvil väikseid nippe, mis julge pealehakkamise korral pakuvad nauditavat vaheldust õpiku-töövihiku tunnile, kirjutab Edward Kess Õpetajate Lehes.
28. ja 29. oktoobril leidis Raplamaal Alu mõisas aset Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja kultuuriministeeriumi ühis seminar „Lugemisaasta – lugemise aeg”. Aruteludes koorus välja tähelepanek, et kui kõikide ainete õpetajad meelitada lugemist, eriti ilukirjanduse lugemist propageerima, kasvaks üles põlvkond, kes tunneb lugemisest rõõmu ega pelga raamatut.
Palju on räägitud sellest, et lugemisoskus väheneb, õpilased ei mõista tekstülesandeid, ei oska leida õpikust infot ja mitme küsimusega töökäsud käivad neile üle jõu. Siin saavad appi tulla kõik aineõpetajad.
Ilukirjandus ainetundi
Aineõpetajad võivad emakeeleõpetajat toetada mitmeti. Igas aines võiks olla järgmisel aastal kohustuslikuna loetav ilukirjandusteos. Nii saaksid kolleegidki proovida kirjandusõpetajate tööd. Huvitav, kuidas lapsed suhtuksid, kui bioloogiatunnis loetaks ning analüüsitaks Durrelli, matemaatikatunnis võetaks vaatluse alla Browni „Da Vinci kood”, füüsikas Houellebecqi „Elementaarosakesed”, kehalises kasvatuses „Džuudopoisid”, perekonnaõpetuses Ruitlase „Naine”.
Laia silmaringiga ning julge mõtlemisega kirjandusõpetaja laseb lugeda eriilmelisi raamatuid, teadmata suurt midagi sporditeooriast või keemiast. Kuid hoopis teise kvaliteedi annab teose analüüsimisele oma ala spetsialist, kes kallutab arutelu ainealaseks diskussiooniks. Ei ole ehk väga suur kaotus, kui neli muusikatundi ohverdatakse „Musta pori näkku” analüüsimisele ning Eesti rokkmuusikaloo üle mõtisklemisele.
Kirjandus ja keel hõlmavad endas eri võimalusi, mille nüansse saaksid kõik õpetajad oma tundide rikastamiseks kasutada.
Tragöödia laamade liikumisest
Kui matemaatikaõpetaja laseb kirjutada matemaatilisi luuletusi, ei kaota õpilased mitte üks raas väärtuslikku aega. Andes keemiatunnis ülesandeks kirjutada leheküljeline arvustus radioaktiivsetest metallidest, arendame õpilaste analüüsioskust. Ja millise suurepärase spektaakli saaks, kui lasta geograafias lavastada tragöödia laamade liikumisest! Inglise keeles võiks joonistada kas või koomiksi eessõnadest ning käsitöös keskenduda ristpiste eripärast kõneleva animafilmi loomisele. Nii arendame õpilasi võimalikult mitmekülgselt.
Kõik ideed tuleb lennukalt teostada – kaotada pole midagi. Kui aga kunstiõpetaja ei taha korraldada kunstiteemaliste anekdootide võistlust või tööõpetuse õpetaja ei soovi puutöötunnis keskenduda Tammsaare tsitaatide voolimisele, võiksid pedagoogid olla õpilastele eeskujuks kas või sellega, et loevad peale kontrolltööde ja vihikute ka ilukirjandust. Olgu need siis kriminaaljutud või Alliksaare luuletused, toredad komöödiad või pärsia muinasjutud. Õpetaja, kes loeb, innustab ehk nii mõnegi rübliku raamatu järele haarama.
Raamat korvpalliplatsile
Miks mitte teha kõikides tundides tillukesi raamatututvustusi. Väike teistmoodi süst Kanteri- raamatuga korvpalliplatsi ääres või uue eesti luule põnevatele avastustele viitamine maakaardi ees aitab tähtsustada kirjandust ning innustab otsima mõtet ja meelelahutust tekstidest.
Kui õpilased unustavad end saksa keele tunnis Jane Eyre’i seiklusi või füüsikas Anni-lugusid lugema, ei ole vaja kirjutada neile e-kooli märkusi või kirjandusõpetajaga õpetajate toas pragada. Parem oleks öelda, et Jane Eyre oli tore tüdruk küll, aga kui te loeksite, mida Scarlett O’Hara tegi, vaat siis alles teaksite, mis elu on. Küll nad siis juba tuulest viidu kinni püüavad, sest kinnas on õhku visatud.
Head kolleegid üle Eesti! Kui sel või tuleval aastal pöörduvad teie poole eesti keele ja kirjanduse õpetajad idee, küsimuse või abipalvega, siis olge lugemisaasta nimel neile toeks, patsutage õlale, aidake kaasa. Haarake riiulist Bullerby lapsed, mees La Manchast või ussisõnad ning minge tundi, kus loete mõnuga, sest 2010. aasta on pühendatud lugemisele.

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2436

Muinasjutte kirjutama!

Jälle algab Sten Roosi muinasjutuvõitlus, kus on edukalt esinenud ka meie kooli õpilased.

Loe siit.

Mõnusat osalemist!

Vastab haridusminister

Postimehe lugejate küsimustele vastas haridusminister Tõnis Lukas. Loe siit.

Luulevõistlus "Hoiame kokku – aitame üksteist"

MTÜ Zapakazz on aastast 2001 tegutsev mittetulundusühing, mis on pühendunud peamiselt laste ning noorte huvitegevusele. Lisaks aastaid korraldatud luulekonkursi sarjale "Sahtlist netti!" oleme hakanud aina enam tähelepanu pöörama sotsiaalsetele küsimustele. Praegu toimuv luulekonkurss ning sellega seotud toetuskampaania on üks suurimaid projekte meie ajaloos.
Palume võimalusel riputada manuses olevad failid Teie kooli infostendidele ning teavitada konkursist eraldi ka emakeeleõpetajaid. Meie korraldatud konkursitest on paljud noored saanud tuult tiibadesse, neist tänasel päeval tuntuim on vast Tui Hirv.
Luulekonkursist osa võtma kutsume kõiki huvilisi üle Eesti, kuna autorid jäävad ka anonüümseks on võimalus oma taset proovida ka kõige pelglikumatel sahtlisse kirjutajail. Sestap oleme tänulikud kui levitate informatsiooni ning kutsute kõik luuletama!

Ette tänades,
„Elisabeti“ kampaania meeskond
Zapakazz MTÜ
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit MTÜ

Head uut õppeaastat!

2008/09. õa kokkuvõte

2008/09. õppeaasta aruanne asub siin.

Kokkuvõttev koosolek

Järgmine koosolek 8. juunil

Ristiku PK emakeele ja eripedagoogika ainekomisjoni järgmine koosolek on 8. juunil 2009 kell 10.

Päevakavas:

• ainekomisjoni 2008/2009. õppeaasta töö kokkuvõttev analüüs
  
• plaanid edasiseks
  
• lisaküsimused
  

Võistluse "Kool, kus lugemine loeb" tulemused

Ristiku Põhikooli 9.a klassi õpilased esinesid edukalt lugemisühingu võistlusel "Kool, kus lugemine loeb", mille teemaks oli tänavu "Meie sõber luule".

Loe täpsemalt kooli kodulehelt. Seal on üleval ka õpilaste võidutööd. Juhendas õpetaja Piret Joalaid.

Kõik tulemused on lugemisühingu leheküljel.

Tööplaan: juuni 2009

• lõpueksamitulemuste analüüs, kokkuvõte õppeaastast
• ainekomisjoni töö analüüs

Omaloominguvõistlus „Eesti keele ilu ja kõla”

Ristiku Põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Reet Paldrok, Eve Reisalu, Piret Joalaid ning huvijuht Birgit Päri korraldasid juba teist aastat tasandusklasside õpilastele eesti keele teemalise omaloominguvõistluse.
Eelmisel aastal oli see mõeldud Tallinna õpilastele ning kandis pealkirja „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”, tänavu olid lisaks oodatud osalema ka Harjumaa tasandusklasside õpilased ning võistluse pealkiri oli „Eesti keele ilu ja kõla”.

Loe täpsemalt kooli kodulehelt.

Seminar „Armastus lugemise vastu algab lugemispesas“

22. mai toimub Tallinna keskraamatukogus Eesti Lugemisühingu ja Tallinna Keskraamatukogu ühisseminar „ Armastus lugemise vastu algab lugemispesas“. Oodatakse kõiki õpetajaid ja raamatukogutöötajaid.
Lugemispesa on koht, kus lapsed saavad mõnusalt ja mugavalt raamatuga tegeleda.
Lugemispesades on huvitavad ja hästi eksponeeritud raamatud, lugemis-ja loovmänge.
Lugemispesa loojad, elushoidjad ja edasiviijad on LAPSED, keda juhendab inimene, kes on ise loov, avatud ja rõõmsameelne.
Seminari eesmärgiks on pakkuda õpetajatele ja raamatukogutöötajatele praktilisi näiteid ja kogemusi, kuidas lugemispesa luua ja mida seal teha.
Seminar toimub 22.mail kell 9.30-14.00 Tallinna keskraamatukogus (Estonia pst 8).
Registreerimiseks saada e-kiri hiljemalt 14. maiks sirje.torim@mail.ee (oma nimi, asutus, e-postiaadress). Kohtade arv on piiratud. Seminaril esinemiseks (võimalik teha lauaettekanne) kirjuta maili@tlu.ee hiljemalt 11. maiks.
Täpsem info 52 65 305 (Maili).
Osalemine tasuta, osalejatele tõendid. Seminari toetab Hasartmängumaksu Nõukoda. Kontakt ja info: MTÜ Eesti Lugemisühing http://www.lugemisyhing.ee/ 52 65 305 (Maili Vesiko-Liinev)

Artikkel on siin.

Tööplaan: mai 2009

• 3. ja 6. kl tasemetööde tulemuste analüüs, lõpueksamitega seotud problemaatika
• lahtiste uste päev koolis
• kokkuvõte kodanikutunnetuse kasvatamisest HEV õpilastel
• üleminekueksam

Kristiina ja Andres Ehin esinevad Nõmme kultuurikeskuses

Pühapäeval, 19. aprillil kell 16 algab Nõmme kultuurikeskuses kirjanduslik pärastlõuna pealkirjaga "Kuitund". Esinevad Kristiina ja Andres Ehin.
Andres Ehini sõnul tuleb pealkiri samanimelisest luuletusest, mida ta aastakümneid tagasi toonases Nõmme kultuurimajas luges. „Kuitund on üks tund, kus on nii palju kuisid, et kokku saab täiskui."
Kristiina Ehini neljas luulekogu, Mohni saare saarevahina kirjutatud "Kaitseala" pälvis kolm aastat tagasi Kultuurkapitali luulepreemia. Andres Ehini kogu „Udusulistaja" oli üks tänavustest kandidaatidest samale preemiale.
Piletid müügil Nõmme kultuurikeskuse valvelauas.
Lisainfo
Nõmme kultuurikeskus
(Turu palts 2, Tallinn)
677 0891
www.nommekultuur.ee
Võetud siit.

Selle kevade parimad lasteraamatud

Lastekaitse Liit valib kaks korda aastas uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid.
Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Emakeeleõpetajate Selts ja lasteraamatukogude töötajad.
2009. aasta kevade head lasteraamatud on:

• "Eesti lasteluule kuldraamat" koostaja Reet Krusten. Kirjastus Tea.
  
• Wimberg "Härra Padakonn". Kirjastus Varrak.
  
• Urmas Nemvalts „Väikeste meeste lennumasinajutud“. Kirjastus Grenader
  
• Juri Norštein „Siil udus“. Kirjastus Avita
  
• Ian Falconer „Olivia“. Kirjastus Tiritamm
  
• Piret Raud „Printsess Luluu ja härra Kere“. Kirjastus Tänapäev.
  
• Kate DiCamillo „Tiiger virgub“. Kirjastus Draakon&Kuu
  
• Kätlin Vainola "Kelli - peaaegu haldjas“. Kirjastus Pegasus
  
• Cathy Cassidy „Pöörane“. Kirjastus Varrak
  
• Timo Parvela „Kiigelaud“. Kirjastus Koolibri.
  

Kõige parem hinnang tuleb lapselt endalt. Kui talle meeldib raamat, siis see on HEA RAAMAT. Ja mida rohkem lastele meeldib lugeda, seda rohkem nad loevad. 

Koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Lugemisühing, Eesti Kirjastuste Liit, Rahva Raamat, Apollo.
Artikkel on siin.

Tööplaan: aprill 2009

• 3. ja 6. klasside tasemetööde läbiviimine
• rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamine
• kevadiste väljasõitude planeerimine

Järgmine aasta on kuulutatud lugemisaastaks

2010. aasta on Eestis kuulutatud lugemisaastaks, reedel kogunes kultuuriministeeriumis esmakordselt seda ette valmistav töögrupp. Minister Laine Jänese sõnul peaksid lugemisaasta ettevõtmised kaasama kõiki ühiskonnagruppe lastest vanavanemateni ning igaüks peaks tundma, et lugemisaasta sündmused on jõudnud temani.

Artikkel on siin.

Koolielu infotund eesti keele õpetajatele

Ristiku PK eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid esines Koolielu portaali IKT infotunnis teemal "Puutetahvli võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides"

Loe Koolielu infotunnist täpsemalt siit.

Vaata videot siit.

Artikkel puutetahvli, arvuti ja Interneti kasutamisest emakeeletundides

Loe Koolielu portaalist artiklit "Innovatiivne emakeeleõpetus ehk kuidas kasutada emakeeleõpetuses puutetahvlit ja internetti" (autor Piret Joalaid).

2. aprill – rahvusvaheline lasteraamatupäev

Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People e IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman läkituse kõigile maailma lastele – jutukese Claudiast ja raamatupuust. Lõpetuseks lisas ta tõsisemal toonil: “…oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.”
Edaspidi vastutas lasteraamatupäeva korraldamise eest juba mõni IBBY rahvuslik sektsioon. Läkituse teksti koostas (ja koostab tänini) vastava maa lugupeetuim lastekirjanik. 1969. a. oli järjekord Rootsi käes ja krutskilise tervituse “Musta keebiga mees” kirjutas … muidugi Astrid Lindgren. Läkituse autorid on olnud Sergei Mihhalkov, Christine Nöstlinger ja Eva Janikovszky, kui mainida siinmail tuntud nimesid. 1975. a., mil möödus 100 aastat H. C. Anderseni surmast ja lasteraamatupäeva korraldas Taani, tervitati maailma lapsi Anderseni muinasjutuga “Haldjamägi”.
1969. aastast alates kaasneb läkitusele plakat, mis pärineb korraldajamaa nimeka lasteraamatuillustraatori pintsli, sule või pliiatsi alt. Eestlastele on neist ehk tuttavamad Maurice Sendak, Robert Ingpen ja 2006. a. Tallinna Illustratsioonitriennaali võitnud Lilian Brøgger. Kõige krooniks kannab lasteraamatupäev deviisi või motot, nagu näiteks “Raamatute valgus”, „Lugemine on rumba” ja „Raamatud on mu võlusilmad”.
Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 16 aastat. Ka iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi pidulik lõputseremoonia ja auhindade kätteandmine toimub rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku.
IBBY 70-st liikmesriigist on lasteraamatupäeva korraldanud 29, mõni riik mitu korda.

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse kodulehelt.

Kirjandivõistlus "Minu lemmikpuu linnas"

Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna Selts on välja kuulutanud 7.–9. klassidele looduskirjandivõistluse "Minu lemmikpuu linnas".

Kirjandeid oodatakse 17. aprilliks 2009.

Parimate autasustamine on 11. mail kell 18 Rahvusraamatukogus loodusõhtul.

Ristiku põhikool tähistas emakeelepäeva stendidega

Sel aastal tähistasid Ristiku põhikooli õpilased emakeelepäeva stendide tegemisega. Kuna Lugemisühing soovitas tänavu võtta teemaks luule, siis tegi iga klass koridori ülespanemiseks stendi ühe luuletaja kohta, aga mõni jõudis ka rohkem, nii et jagus klassiruumidessegi.
Materjali aitasid valida emakeeleõpetajad, valmis aitasid meisterdada klassijuhatajad, osa klasse sai ka ise hakkama.
Iga klass valis endale ise luuletaja, nii et autorid ei kordunud, ja seetõttu oli uudistamist palju.
Rühmaõppe emakeeleõpetajad tegid raamatukokku Lennart Meri stendi.
Lisaks panime seintele kauneid lauseid kauni emakeele kohta.
Stendide materjale saab kasutada parandusõppe elementidena ainetundides, treenimaks mälu, taju, tähelepanu jms.

Artikkel on ka kooli kodulehel.

Minister Tõnis Lukase pöördumine emakeelepäeva puhul

Emakeelepäev ei ole ammu enam ainult üks riiklik tähtpäev, mille puhul me heiskame Eesti lipu. Emakeelepäeva tähistamisest on saanud traditsioon, mida hoiab elus armastus oma emakeele vastu.
Filosoof Martin Heidegger on öelnud, et keel on olemise koda – seega meie vaimne kodu. Igaüks teab, et kui kodu on korras, sellel on tugev vundament, avarad ja valgusküllased toad ning katus, mis ei lase vett läbi, on selles kodus hea elada. Selline on kodu, kuhu tahad ikka ja jälle tagasi pöörduda.
Küsiksin täna, kas meie keeleline kodu on korras?
Pöördumise tekst on siin.