Järgmine aasta on kuulutatud lugemisaastaks

2010. aasta on Eestis kuulutatud lugemisaastaks, reedel kogunes kultuuriministeeriumis esmakordselt seda ette valmistav töögrupp. Minister Laine Jänese sõnul peaksid lugemisaasta ettevõtmised kaasama kõiki ühiskonnagruppe lastest vanavanemateni ning igaüks peaks tundma, et lugemisaasta sündmused on jõudnud temani.

Artikkel on siin.

Koolielu infotund eesti keele õpetajatele

Ristiku PK eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid esines Koolielu portaali IKT infotunnis teemal "Puutetahvli võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides"

Loe Koolielu infotunnist täpsemalt siit.

Vaata videot siit.

Artikkel puutetahvli, arvuti ja Interneti kasutamisest emakeeletundides

Loe Koolielu portaalist artiklit "Innovatiivne emakeeleõpetus ehk kuidas kasutada emakeeleõpetuses puutetahvlit ja internetti" (autor Piret Joalaid).

2. aprill – rahvusvaheline lasteraamatupäev

Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People e IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman läkituse kõigile maailma lastele – jutukese Claudiast ja raamatupuust. Lõpetuseks lisas ta tõsisemal toonil: “…oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.”
Edaspidi vastutas lasteraamatupäeva korraldamise eest juba mõni IBBY rahvuslik sektsioon. Läkituse teksti koostas (ja koostab tänini) vastava maa lugupeetuim lastekirjanik. 1969. a. oli järjekord Rootsi käes ja krutskilise tervituse “Musta keebiga mees” kirjutas … muidugi Astrid Lindgren. Läkituse autorid on olnud Sergei Mihhalkov, Christine Nöstlinger ja Eva Janikovszky, kui mainida siinmail tuntud nimesid. 1975. a., mil möödus 100 aastat H. C. Anderseni surmast ja lasteraamatupäeva korraldas Taani, tervitati maailma lapsi Anderseni muinasjutuga “Haldjamägi”.
1969. aastast alates kaasneb läkitusele plakat, mis pärineb korraldajamaa nimeka lasteraamatuillustraatori pintsli, sule või pliiatsi alt. Eestlastele on neist ehk tuttavamad Maurice Sendak, Robert Ingpen ja 2006. a. Tallinna Illustratsioonitriennaali võitnud Lilian Brøgger. Kõige krooniks kannab lasteraamatupäev deviisi või motot, nagu näiteks “Raamatute valgus”, „Lugemine on rumba” ja „Raamatud on mu võlusilmad”.
Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 16 aastat. Ka iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi pidulik lõputseremoonia ja auhindade kätteandmine toimub rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku.
IBBY 70-st liikmesriigist on lasteraamatupäeva korraldanud 29, mõni riik mitu korda.

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse kodulehelt.

Kirjandivõistlus "Minu lemmikpuu linnas"

Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna Selts on välja kuulutanud 7.–9. klassidele looduskirjandivõistluse "Minu lemmikpuu linnas".

Kirjandeid oodatakse 17. aprilliks 2009.

Parimate autasustamine on 11. mail kell 18 Rahvusraamatukogus loodusõhtul.

Ristiku põhikool tähistas emakeelepäeva stendidega

Sel aastal tähistasid Ristiku põhikooli õpilased emakeelepäeva stendide tegemisega. Kuna Lugemisühing soovitas tänavu võtta teemaks luule, siis tegi iga klass koridori ülespanemiseks stendi ühe luuletaja kohta, aga mõni jõudis ka rohkem, nii et jagus klassiruumidessegi.
Materjali aitasid valida emakeeleõpetajad, valmis aitasid meisterdada klassijuhatajad, osa klasse sai ka ise hakkama.
Iga klass valis endale ise luuletaja, nii et autorid ei kordunud, ja seetõttu oli uudistamist palju.
Rühmaõppe emakeeleõpetajad tegid raamatukokku Lennart Meri stendi.
Lisaks panime seintele kauneid lauseid kauni emakeele kohta.
Stendide materjale saab kasutada parandusõppe elementidena ainetundides, treenimaks mälu, taju, tähelepanu jms.

Artikkel on ka kooli kodulehel.

Minister Tõnis Lukase pöördumine emakeelepäeva puhul

Emakeelepäev ei ole ammu enam ainult üks riiklik tähtpäev, mille puhul me heiskame Eesti lipu. Emakeelepäeva tähistamisest on saanud traditsioon, mida hoiab elus armastus oma emakeele vastu.
Filosoof Martin Heidegger on öelnud, et keel on olemise koda – seega meie vaimne kodu. Igaüks teab, et kui kodu on korras, sellel on tugev vundament, avarad ja valgusküllased toad ning katus, mis ei lase vett läbi, on selles kodus hea elada. Selline on kodu, kuhu tahad ikka ja jälle tagasi pöörduda.
Küsiksin täna, kas meie keeleline kodu on korras?
Pöördumise tekst on siin.

Keeleteadlane: parim eesti keele kaitse on selle levik infotehnoloogiasse

Keeleteadlane Martin Ehala sõnul on kõige parem emakeele kaitse see, kui eesti keelt hakatakse kasutama uutes IT-rakendustes.

«Kõige parem eesti keele kaitse on see, et keel laieneks kõikidesse uutesse infotehnoloogiarakendustesse, kust iganes neid tuleb. Internetti nii palju kui võimalik, arvuti tarkvarasse,» rääkis Tartu Ülikooli eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor Martin Ehala Vikerraadio saates «Huvitaja».

Ta nimetas kõige ohtlikuma tagajärjega tegevuseks seda, kui eesti keelt hakatakse uuest arenevast infovaldkonnast eemale hoidma.

Korrektne keelekasutus kui peoülikond

Rääkides keelekasutusest, sõnas Ehala, et korrektne keelekasutus on vajalik oskus igale inimesele, kes soovib avalikkuse ees esineda ja vähegi pidulikumal puhul sõna võtta.
«Aga see ei tähenda seda, et inimene peaks kogu aeg olema piinlikult korrektne, nii nagu inimene ei käi kogu aeg piduülikonnaga väljas trööpamas,» tõi ta näite.

Ehala sõnul oleks «väga kole», kui keelekontroll läheks sellise tasemeni, et piltlikult öeldes kannaksid kõik inimesed piduülikonda hommikust õhtuni ja ka magaksid selles. «See oleks eesti keele tõsine vaesestumine,» tõdes Ehala.

Ta lisas, et keelelise kontrolliga kaasnev ainus halb asi oleks see, kui inimesed ei julgeks enam mahlakalt, vabalt ja sundimatult ennast väljendada.

Küsimusele, kuidas suhtud roppustesse, vastas Ehala: «Ainus soovitus on, kui roppused ei meeldi, ärge lugege roppe raamatuid.». Tema sõnul oleks kahju, kui eesti keeles seda kihistust ei oleks ja see ei kajastuks ilukirjanduses, kus elu kogu oma terviklikkuses peaks leiduma.

Ehala hinnangul on emakeeleõpetus pidama jäänud paarikümne aasta tagusesse aega, kui paberile trükitud tekst oli põhiline infovahetuskanal. «Nüüd on kõik asjad teisiti ja emakeeleõpetus peab sellega kaasa minema,» leidis professor.

Artikkel on siin.

Veel uusi sõnu

13. märtsi Postimehes kurtis eesti keele õpetaja Küllike Lõhmus, et tänapäeva lapsed ei tea sõnu haavik, räitsakas ja nurm. Aga mida tähendavad need viimasel ajal käibele tulnud sõnad?

1. Toruujumine

2. Vaatmik

3. Kreebu

4. Valmendi

5. Vesiviljelus

6. Tahvlinäts

7. Äkkost

8. Kuivküpsis

9. Silur

10. Trikker

Õiged vastused
1. Toruujumine on õhutoruga ujumine, snorgeldamine.
2. Vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna.
3. Kreebu on greip.
4. Valmendi on treeningseade, ÕS soovitab seda kasutada trenažööri asemel.
5. Vesiviljelus on kasulike organismide kasvatus veekeskkonnas.
6. Tahvlinäts on kleepimismass, mida kasutatakse paberite kinnitamiseks seinale vms alusele.
7. Äkkost on ettekavatsemata ost.
8. Kuivküpsis on kreeker.
9. Silur on programm või moodul tarkvara silumiseks.
10. Trikker on päästik.

Artikkel on siin.

Eesti keele ja kirjanduse infotund 24. märtsil

Haridusportaali Koolielu eesti keele ja kirjanduse IKT infotund toimub 24. märtsil kell 16.00–17.30 Gustav Adolfi Gümnaasiumi arvutiklassis (4. korrus).
Infotunnis leiavad kajastamist järgmise teemad:
1. Ajaveebide kasutamine eesti keele ja kirjanduse tundides (Inga Laidna, Gustav Adolfi Gümnaasium)
2. Google Docs kui ühiskirjutamise vahend (Tiia Niggulis, Tallinna Reaalkool)
3. Puutetahvli võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides (Piret Joalaid, Ristiku Põhikool)

Registreerimiseks täitke järgnev ankeet: www.eformular.com/koolielu/koolituseestikeel.html

Puutetahvli kasutamisest Ristikus ja mujal (Postimehe artikkel)

Postimehe lisa Kasulik Tehnoloogia, 10. märts 2009

Võistlus "Kool, kus lugemine loeb"

Võistluse "Kool, kus lugemine loeb" tähtaega on pikendatud 31. märtsini.

Vaata siit.

Emakeeletundide vähendamisest

Minister Lukas emakeeletundidest.

Vt siit.

Koolielu infotund

Koolielu infotund.

Vt siit.

Koolimaja seinad on emakeelepäeva stende täis!

Koolimaja koridoride seinad on uhkelt emakeelepäeva stende täis!

Tundub, et oli väga hea mõte.

Piret tegi ka pilte.

Uued sõnad ÕSis

ÕSi on lisatud uusi sõnu, millest mõned on tegelikult juba ammu kasutusel, aga polnud raamatusse raiutud. Vaata siit.

Koolielu ainekuu

Koolielu.ee-s algas eesti keele, kirjanduse ja meediaõpetuse ainekuu!
Vaata siit.

Õpilasi ja õpetajaid kutsutakse osa võtma konkurssidest, ilmuvad mitmesugused ainealased artiklid, muu hulgas tutvustatakse, kuidas kasutada infotehnoloogiat eesti keele ja kirjanduse ja meediaõpetuse õpetamisel.

Märtsis toimub ka traditsiooniline Koolielu IKT infotund, kus seekord tutvustatakse puutetundliku tahvli ning ajaveebide ja veebipõhiste koostöövahendite Google Docs kasutamist eesti keele ja kirjanduse õpetamisel. Teadagi – puutetahvlit tutvustab Piret.

Ainekuud koordineerivad lisaks Koolielu toimetusele portaali eesti keele ja kirjanduse aineekspert ja Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis ning Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helja Kirber ja Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid.

Vaata siit.

Tööplaan: märts 2009

• emakeelepäeva korraldamine
• eksamimaterjali ettevalmistamine
• teatrikuu üritused
• õuesõppekoolitus, lektor T. Niiberg – 19. märts (see jääb vist ära)
• uue õppekavaga tutvumine