reede, 20. november 2009

Raamatute lugemisest veidi teisiti (Õpetajate Lehest)

2010. aasta on kuulutatud lugemisaastaks, mil toimuvad lugemist innustavad ning ergutavad üritused. Luule, proosa, draama, aga ka aja kirjandus, poploor ja filmikunst on tulvil väikseid nippe, mis julge pealehakkamise korral pakuvad nauditavat vaheldust õpiku-töövihiku tunnile, kirjutab Edward Kess Õpetajate Lehes.
28. ja 29. oktoobril leidis Raplamaal Alu mõisas aset Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja kultuuriministeeriumi ühis seminar „Lugemisaasta – lugemise aeg”. Aruteludes koorus välja tähelepanek, et kui kõikide ainete õpetajad meelitada lugemist, eriti ilukirjanduse lugemist propageerima, kasvaks üles põlvkond, kes tunneb lugemisest rõõmu ega pelga raamatut.
Palju on räägitud sellest, et lugemisoskus väheneb, õpilased ei mõista tekstülesandeid, ei oska leida õpikust infot ja mitme küsimusega töökäsud käivad neile üle jõu. Siin saavad appi tulla kõik aineõpetajad.
Ilukirjandus ainetundi
Aineõpetajad võivad emakeeleõpetajat toetada mitmeti. Igas aines võiks olla järgmisel aastal kohustuslikuna loetav ilukirjandusteos. Nii saaksid kolleegidki proovida kirjandusõpetajate tööd. Huvitav, kuidas lapsed suhtuksid, kui bioloogiatunnis loetaks ning analüüsitaks Durrelli, matemaatikatunnis võetaks vaatluse alla Browni „Da Vinci kood”, füüsikas Houellebecqi „Elementaarosakesed”, kehalises kasvatuses „Džuudopoisid”, perekonnaõpetuses Ruitlase „Naine”.
Laia silmaringiga ning julge mõtlemisega kirjandusõpetaja laseb lugeda eriilmelisi raamatuid, teadmata suurt midagi sporditeooriast või keemiast. Kuid hoopis teise kvaliteedi annab teose analüüsimisele oma ala spetsialist, kes kallutab arutelu ainealaseks diskussiooniks. Ei ole ehk väga suur kaotus, kui neli muusikatundi ohverdatakse „Musta pori näkku” analüüsimisele ning Eesti rokkmuusikaloo üle mõtisklemisele.
Kirjandus ja keel hõlmavad endas eri võimalusi, mille nüansse saaksid kõik õpetajad oma tundide rikastamiseks kasutada.
Tragöödia laamade liikumisest
Kui matemaatikaõpetaja laseb kirjutada matemaatilisi luuletusi, ei kaota õpilased mitte üks raas väärtuslikku aega. Andes keemiatunnis ülesandeks kirjutada leheküljeline arvustus radioaktiivsetest metallidest, arendame õpilaste analüüsioskust. Ja millise suurepärase spektaakli saaks, kui lasta geograafias lavastada tragöödia laamade liikumisest! Inglise keeles võiks joonistada kas või koomiksi eessõnadest ning käsitöös keskenduda ristpiste eripärast kõneleva animafilmi loomisele. Nii arendame õpilasi võimalikult mitmekülgselt.
Kõik ideed tuleb lennukalt teostada – kaotada pole midagi. Kui aga kunstiõpetaja ei taha korraldada kunstiteemaliste anekdootide võistlust või tööõpetuse õpetaja ei soovi puutöötunnis keskenduda Tammsaare tsitaatide voolimisele, võiksid pedagoogid olla õpilastele eeskujuks kas või sellega, et loevad peale kontrolltööde ja vihikute ka ilukirjandust. Olgu need siis kriminaaljutud või Alliksaare luuletused, toredad komöödiad või pärsia muinasjutud. Õpetaja, kes loeb, innustab ehk nii mõnegi rübliku raamatu järele haarama.
Raamat korvpalliplatsile
Miks mitte teha kõikides tundides tillukesi raamatututvustusi. Väike teistmoodi süst Kanteri- raamatuga korvpalliplatsi ääres või uue eesti luule põnevatele avastustele viitamine maakaardi ees aitab tähtsustada kirjandust ning innustab otsima mõtet ja meelelahutust tekstidest.
Kui õpilased unustavad end saksa keele tunnis Jane Eyre’i seiklusi või füüsikas Anni-lugusid lugema, ei ole vaja kirjutada neile e-kooli märkusi või kirjandusõpetajaga õpetajate toas pragada. Parem oleks öelda, et Jane Eyre oli tore tüdruk küll, aga kui te loeksite, mida Scarlett O’Hara tegi, vaat siis alles teaksite, mis elu on. Küll nad siis juba tuulest viidu kinni püüavad, sest kinnas on õhku visatud.
Head kolleegid üle Eesti! Kui sel või tuleval aastal pöörduvad teie poole eesti keele ja kirjanduse õpetajad idee, küsimuse või abipalvega, siis olge lugemisaasta nimel neile toeks, patsutage õlale, aidake kaasa. Haarake riiulist Bullerby lapsed, mees La Manchast või ussisõnad ning minge tundi, kus loete mõnuga, sest 2010. aasta on pühendatud lugemisele.